Roosid, roosid! Pojengid, pojengid!

Aeg on sealmaal, et pojengid on kroonlehed maha puistanud ja õiteilus on järgmised kaunitarid - roosid. Minu aias roose just palju ei ole, kuid mõned siiski.

On paar punast - üks roniv (nimi teadmata) ja üks peenral paigalpüsiv Lili Marleen ;-). Siis mõned eri tooni roosad - Bonica, Clair Renaissance, Eesti oma aretus Mõrsjaroos, roniv New Dawn. On ka oranzhikad Folklore ja Westerland (lõhnab imeliselt!).

Mmmm! Eile nägin ühes aianduspoes väga elegantset põõsasroosi - Edgar Degas, oranzhikas punaste sähvatustega. Kahjuks tagasihoidliku lõhnaga, aga vaimustav väljanägemine. Ma ei tea, kas suudan vastu panna...
Minu jaoks on rooside ja kõigi muudegi lillede puhul oluline lõhn. Lõhnata lilled.... mis on nende mõte?

Pildistasin praegu toas laual olevaid õisi. Sobitasin kokku vana hea tähtputke ja roosid.
Tundub, et neile koos meeldib ;-)

Siiski ei saa ma jätta pildita/tähelepanuta ka pojenge, kuigi nende "aeg" on möödas. Allpool pojengid minu meheema aiast - valkjad, õrnroosade südamikega, milles tumepunased triipsud. Ma võiksid seista nina nendes õites ja üldse mitte välja hingata - ainult sisse!! ;-)