Kauane igatsus

...oli kududa kaltsuvaipa. Keerutasin käes ikka kõiki vanaks ja viletsaks jäänd t- ja öösärke, dressipükse, laste pidzhaamasid ja muud puuvillast trikotaazhilist. Pistsin nad ühte kotti ja mõtlesin - ühel päeval!! - siis ma võtan ja koon neist päris ise päris oma kaltsuvaiba.

Ei läind mööda paari aastatki! Sel talvel lõpuks - tänu Maarja-Magdaleena gildis tegutsevale Leedale - sai mu mõtteke teoks. Leeda lahkel juhatusel, iseenda varutud kaltsust tegin esimese hooga kohe kaks vaipa. Need siin kõrvaloleval fotol ka paistavad. Mõlemal sai nii natuke üle meetri pikkust.

Väga mõnus tegemine oli - sest vaip edenes kiiresti ja ei olnud mingit kavandit vaja järgida ;-)Lisasin uusi värve ikka tunde järgi. Kavandid jäävad tulevaste vaipade tarbeks.

Väga toredaid mustrilisi värvilaike andsid vaipadesse laste sukkpüksid, mis toodet SUVAs. Tütar muutus juba murelikuks, kui tuulasin tema kummutisahtlis otsides auklikke sukakaid. Mõned sukkpüksid pääsesid ikkagi ribastamisest, olid veel kahetsusväärselt heas seisukorras...

Varsti tuleb jälle gildi vaibakoja ukse taha krabistama minna - kaltsukott on juba üsna kogukas!