Lähivaated motiividele

Eelmist postitust silmas pidades lisan siia lähivaated ustele maalitud rahvariide-ainelistele motiividele.
Miskipärast ei ole eelmise postituse fotod klikitavad, sestap on motiivid halvasti nähtavad. Nüüd on loodetavasti see viga parandatud ;)

Pintslitõmme

.... võib olla päris väsitav. Eriti, kui pead seda tegema korduvalt ja (enda arust) täpselt. Sestap, kui olin esimese motiivi kallal jupp aega vaeva näinud, sain aru, et perfektsus ei anna siin midagi juurde. Vastupidi, võtab vähemaks - tegemisrõõmu. Edasi võtsin asja juba loomingulisemalt ja pintslitõmbedki muutusid vabamaks ;) (loe: ebatäpsemaks).

Aga millest käib siis jutt?

Uste dekoreerimisest! Selgituseks. Mõni aeg tagasi sai garderoobi ehitamise käigus puhastatud värvist garderoobi avanevad "vanad" uksed. Nende osalisel taasvärvimisel oli näha, et uksetahvel jääb kuidagi ilmetu :( Mõtisklesin natuke ja leidsin riiulist raamatu....

Siit leidsin mõned motiivid Kihnu rahvariietest, mis tundusid mulle võimetekohased uksele kanda. Motiivid pärinevad Kihnu naise särgi kraelt. Üks uks sai sellise sinakat tooni motiividega kuue... Ja teine samasse ruumi avanev uks pisut teistes toonides värvid.

Samalaadne tegevus jätkub veel kolmandagi ukse kallal. Motiiv on juba välja valitud!

Anu-tanu

Anu-tanu sai teoks tänu sellele, et mul oli parajasti käsil enda tanu tikkimine . Tahtsin pisut vaheldust ja see valge, lintidega tanu tundus küllaltki lihtne kiiresti valmis saada. Ega muidu poleks julenud niimoodi aja peale tegema hakata.

Lihtne ta oligi, ei võtnud kaua. Vaja oli ruttu valmis saada, sest tanu läks reisikotis sõbranna juurde Taani. Kuuldavasti pidi ta seal heasti elama...

Siin pildil on ta pikali-asendis, kuid püsti on ta küllalt kõrge, tagant paeltega reguleeritav (paelad tuleb soovitavalt ise keerutada iirisniidist). Selline toekas tükk ;-)

Kevadrohelus

Jah, sellist rohelust pole veel mujal, kui potis... Aga lihavõtted on ju sobilik aeg rohelust aretada. Ja sestap tegin seda minagi laste rõõmuks.


Alustan seda ajaveebi tegelikult jätkuna Isetegijas olnule/olevale. Vahepeal on olnud pikk paus. Pea aasta. See ei tähenda, et käsitööga oleks kuidagi halvasti olnud. Ei, mitte. Asi on lihtsalt ajas. Nagu kõigil, kes proovivad ühitada raskestiühitatavaid ühikuid - pere, töö ja harrastused.



Käsitööga ongi sedamoodi, et vahepeal olen edasi teinud pooleliolevaid rahvariideid. Laulupidu on ju ukse ees! Õnneks on põhiline valmis - seelik, särk, põll, tanu (tikitud kohe-kohe). Sukakudumine ja vampsi ehk vammuse tegemine jäävad tulevasse sügishooaega. Täitsa rahulikult.


Paar pilti kibeleb siiski kaustast välja - särgist, mille tegin Tõstamaa naise riiete juurde. Need riided meeldivad mulle iseäranis. Tegelikult paljud teised ka! Paljusid tahaks teha.





Aga selle särgiga on selline hea asi, et suvel soojema ilmaga võib ta selga tõmmata, vöö peale siduda ning minna. Särk on pikk, peab ulatuma praktiliselt peaaegu alla seelikuservani. Näputööd on sinna omajagu sisse pandud - tikitud ja pilutatud õlakud, pilutatud kätised, niidist nööp, kaeluse keerupael jm. See kõik võib tunduda väikese tööna, kuid tegelikult oli juba kätiste varruka külge õmblemine (käsitsi!) omaette "teadus". Vahva. Mulle hirmsalt meeldis olla pühendatud noisse väikestesse saladustesse, mida teab ainult see, kes kord ise on rahvariideid teinud.