Väike kink

Margareeta sõpradele Johannale ja Martale tegime pehmed põrsapadjad. Mulle hirmsalt meeldis see kangatükk. Usun, et see võib olla 60-70ndate disain, riie pärit Rootsist ühelt tuttavalt tädilt. Paljudes blogides, mida aegajalt külastan, märkan, et 60ndate sisustustekstiil on läbi elamas tõelist taassündi - midagi leidub näiteks siin: Bland rosor och prickar ja siin Söta prickar või siis siin PilLove

Loodame, et need padjad ikka saavad kaisus ka olla :) Meile meeldis neid väga teha. Lihtne ja lõbus!

Pallid kõrva!

Kuigi mul ei olnud üldse plaanis a) viltida pallikesi b) veel vähem neist ehteid teha, siis täpselt seda kõike ma tegingi! Kuidas see siis juhtus??
Esiteks, valdas Margareetat nõelviltimistuhin. Juba mõnda aega on ta käinud Gildimajas Raina juures viltimist õppimas ja - tõsi ta on - viltimine tuleb tal hästi välja. Lisaks on tal vajalikul määral kannatlikkust, et piisavalt kaua nõelaga "toksida". Neil on lausa omad plaanid juunikuisteks Hansapäevadeks - mida ja kuidas müüa ;-)
Teiseks, pidin ma järele andma tütre nõudmisele ja ka ise Raina juures proovima, kuidas nõelviltimine siis käib. Märgviltimisega olen ma juba tutvust teinud. No ja siis ma avastasin, et nõelaga "toksimine" on paras teraapia ;-)) Nii siis tegingi algaja kombel natuke pallikesi, mis pidid siis lõpuks mingi väljundi saama - mis muud kui kõrvarõngasteks... Ma olen küll paadunud hõbeehete kandja, aga võib-olla hakkab villapallide kandmine mulle meeldimagi?!