Viimane aeg on koguda lõhnu ja maitseid. Talveks tallele panna. Ei tahaks kõlada kurjakuulutajana, kuid päikselisi ilmu pole enam kauaks.
Korjan oma aiast tuntud ja sõbralikku piparmünti (leidub erimaitselisi - minul kasvab ka õunamaitseline münt).
Nopin rahustavat melissi. Näpistan salvei- ja punelehti. Koristamist ootab estragon, mis on suvega tõeliseks padrikuks kasvanud. Kui on tilli, peterselli, siis vajame talvel ka nende abi roogade maitsestamisel. Kõik tuntud ja tuttavlik.
Lisaks ka kuulsin head nippi tomatiuputuse puhuks - tomatid koos basiilikuga sügavkülmutada. Toimida siis järgmiselt - tomatitel kest maha (kuuma vee abiga), tükeldada üsna väikesteks tükkideks. Basiilikulehti rebida tomatihakke sisse. Kraam karpi ja sügavkülma. Näis siis, kas ületab maitseomadustelt purgistatud itaalia tomateid!? ;-)
Kõvasti kulub meil talvel õunamoosi. Kevadeks on sellest saanud luksuskaup (kui õnnestub vanaemalt mõned purgid saada!)
Sestap keedan praegu puudelt pudenevatest ubinatest päris palju päris tavalist õunakeedist. Kui tahta pisut jõulusema, jõulisema maitsega õunamoosi, siis keetmise ajaks võib patta pista ka kaneelikangi. Kohe teine mekk.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar