Kuigi mul ei olnud üldse plaanis a) viltida pallikesi b) veel vähem neist ehteid teha, siis täpselt seda kõike ma tegingi! Kuidas see siis juhtus??Esiteks, valdas Margareetat nõelviltimistuhin. Juba mõnda aega on ta käinud Gildimajas Raina juures viltimist õppimas ja - tõsi ta on - viltimine tuleb tal hästi välja. Lisaks on tal vajalikul määral kannatlikkust, et piisavalt kaua nõelaga "toksida". Neil on lausa omad plaanid juunikuisteks Hansapäevadeks - mida ja kuidas müüa ;-)
Teiseks, pidin ma järele andma tütre nõudmisele ja ka ise Raina juures proovima, kuidas nõelviltimine siis käib. Märgviltimisega olen ma juba tutvust teinud. No ja siis ma avastasin, et nõelaga "toksimine" on paras teraapia ;-)) Nii siis tegingi algaja kombel natuke pallikesi, mis pidid siis lõpuks mingi väljundi saama - mis muud kui kõrvarõngasteks... Ma olen küll paadunud hõbeehete kandja, aga võib-olla hakkab villapallide kandmine mulle meeldimagi?!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar