Emadepäev

Seekordne imeilus päikseline emadepäev on leidnud mind toast tõbisena. Õue ei saa. Pere läks Kastnasse. Läbi akna näen, et forsüütia on täies õies.

Õitsevad!

Õitsevad! Tulbid, muidugi. Sel aastal küll hilinenult, aga rõõm seda suurem. Varased tulbid - Calypso, Concerto, Für Elise, Johann Strauss ja mõned veel, mille nimed ei meenu. Aga maailmas üsna mitmes kohas on kevadel veel tulbiküllus. Üks selline koht on Istanbul, kus tulbifestival aprilli jooksul omandab hiigelmõõtmed. Minul ei ole õnnestunud näha selle festivali parimaid palu, sattusin Istanbuli eelmise aasta aprilli lõpul, kui tulpidest olid järel vaid rootsud... Järgmisel aastal püüan selle vea parandada. Seniks link tulbifestivali fotodele ühes lahedas blogis - tulbifestival

Triigi-Sõru 2010

See oli minu esimene päris-Hiiumaareis (eelmised 2 justkui polnud päris-reisid, rohkem tööreisid). Aitäh Kairele, Mallele ja Illimarile, et meid armsasti vastu võeti.
Sõitsime ringi, vaatasime Vaemla villavabrikut, Kärdla omatoodangulaata, nautisime piknikku, soojust ja merevett Luidjal, ronisime õudsast Kõpu tuletorni trepist üles ja uudistasime Sõru sadamas. Rohkem ei jaksanud ka. Rammestus tuli peale.
Fotol (autor Sass Rebane ;-) väga tähtis külakaev Sõrul. Täitsa mere ääres.
Me oleme rahul ja meile väga meeldis!

Inventuur aias

Väike intventuur oma koduses aias - mis praegu õitsemas. Nende mõne sooja päevaga on kõik mõistagi mühinal kasvanud ja minu
meelehärmiks on soojus ka mõned õied liialt kiiresti nö läbi küpsetanud.
Aga täna hommikul särasid peenral imekaunid papagoitulbid - Webers Parrot (pildil). Lisaks neile veel ka valged majesteetlikud White Emperor, Casablanca, White Triuphator.
Tulbid on minu suured lemmikud. Valged ja helesinised kobarhüatsindid. Kopsurohi. Brunnera. Väikesed meelespea-silmakesed.
Lisaks neile on õites ka kreek ja kohe puhkeb õide ploom. Ja siis pole enam palju jäänud õunapuuõiteni...
Ja need lõhnad, mis hommikuti köögiukselt aeda astudes nina paitavad!

Väike kink

Margareeta sõpradele Johannale ja Martale tegime pehmed põrsapadjad. Mulle hirmsalt meeldis see kangatükk. Usun, et see võib olla 60-70ndate disain, riie pärit Rootsist ühelt tuttavalt tädilt. Paljudes blogides, mida aegajalt külastan, märkan, et 60ndate sisustustekstiil on läbi elamas tõelist taassündi - midagi leidub näiteks siin: Bland rosor och prickar ja siin Söta prickar või siis siin PilLove

Loodame, et need padjad ikka saavad kaisus ka olla :) Meile meeldis neid väga teha. Lihtne ja lõbus!